2. Õppeprotsessi läbiviimine
2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Täiskasvanud on motiveeritud õppijad. Nad tulevad tihti koolitusele arusaamisega, mida nad tahavad õppida ning õpivad eelkõige seda, millel nad näevad väärtust ja olulisust enda jaoks.
Koolitaja eesmärk on seletada välja, millised on õppijate vajadused ja eeldused ning seostada neid koolitusprogrammiga. Kursuse tutvumise ajal seletan õppijatele koolituse õpieesmärke ja mida on vaja teha selle saavutamiseks. Kindlasti seletan koolituse mahtu ja ajakava, et õppijatel oleks võimalus oma aega planeerida.
Minu jaoks on tähtis, et iga osaleja saaks aru koolituse sisust ja püstitaks isiklikke eesmärke, mis on seotud programmi õppekavaga ja täidaks neid tähtaegselt. Arvestan, et igal õppijal on oma tase ja uute teadmiste omandandamise tempo. Kirjeldan täpsemalt õpimaterjali ja toon näiteid, kus ja kuidas õppijad võivad seda kasutada. Näitan, kus asub õppematerjal ja kuidas koolituse osalejad võivad seda kasutada.
Arutlen ja selgitan välja iga osaleja individuaalseid eesmärke ja aitan neid siduda koolituse eesmärkidega. Püüan seda teha mängulises vormis või arutlemise käigus. Esimesest päevast sõltub tihti õppijate õpimotivatsioon ja edu.
Koolitaja eesmärk on seletada välja, millised on õppijate vajadused ja eeldused ning seostada neid koolitusprogrammiga. Kursuse tutvumise ajal seletan õppijatele koolituse õpieesmärke ja mida on vaja teha selle saavutamiseks. Kindlasti seletan koolituse mahtu ja ajakava, et õppijatel oleks võimalus oma aega planeerida.
Minu jaoks on tähtis, et iga osaleja saaks aru koolituse sisust ja püstitaks isiklikke eesmärke, mis on seotud programmi õppekavaga ja täidaks neid tähtaegselt. Arvestan, et igal õppijal on oma tase ja uute teadmiste omandandamise tempo. Kirjeldan täpsemalt õpimaterjali ja toon näiteid, kus ja kuidas õppijad võivad seda kasutada. Näitan, kus asub õppematerjal ja kuidas koolituse osalejad võivad seda kasutada.
Arutlen ja selgitan välja iga osaleja individuaalseid eesmärke ja aitan neid siduda koolituse eesmärkidega. Püüan seda teha mängulises vormis või arutlemise käigus. Esimesest päevast sõltub tihti õppijate õpimotivatsioon ja edu.
Viide tõendus-materjalile
Ajurünnak (Koolituse käigus) https://answergarden.ch/441932
https://www.mentimeter.com/s/ffa916afbfe3ba93b96838dee6723488/0583ea4b821f
https://www.mentimeter.com/s/ffa916afbfe3ba93b96838dee6723488/0583ea4b821f
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamine on väga tähtis etapp igal koolitusel.
Alguses ma uurin ja kontrollin, missugused IKT-tehnilised vahendid on klassis. On vaja kontrollida nende seisundit, kas töötavad korrektselt või vajavad uuendusi. Kursuse planeerimisel arvestan tehniliste vahenditega. Pööran tähelepanu sellele, kuidas asuvad õppijate töökohad ja arvutid ning kas projektori pilt ekraanil on koolitusel osalejatele hästi nähtav.
Veendun, et koolituse materjal on kättesaadav ja kõik veebikeskkonnad töötavad korralikult.
Reguleerin hääletugevust õpetajaarvutil.
Koolituse käigus arvestan, et töötan täiskasvanud inimestega, kes on tihti minu kolleegid. Püüan märgata õppijate õppevajadusi ja hea meelega vastan küsimustele, toetan minu õppijaid. Vajadusel küsin abi. Arvestan, et grupis osalejad austavad üksteist ja suhtlevad võrdsel tasemel.
Tean, et õhkkonda koolitusel mõjutavad erinevad faktorid: inimese vanus, rahvus, sugu ja haridus. Pööran tähelepanu inimeste arvule kursusel. Suuremas õpirühmas on õppeprotsess natuke aeglasem. Kontrollin grupi suurust. Igas rühmas on oma positiivsed küljed. Kui on suur grupp, siis on võimalus töötada rühmas, kus osalejad toetavad üksteist.
Vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomisel on mulle abiks minu koolitaja kogemus (alatest 2007.a-st).
Alguses ma uurin ja kontrollin, missugused IKT-tehnilised vahendid on klassis. On vaja kontrollida nende seisundit, kas töötavad korrektselt või vajavad uuendusi. Kursuse planeerimisel arvestan tehniliste vahenditega. Pööran tähelepanu sellele, kuidas asuvad õppijate töökohad ja arvutid ning kas projektori pilt ekraanil on koolitusel osalejatele hästi nähtav.
Veendun, et koolituse materjal on kättesaadav ja kõik veebikeskkonnad töötavad korralikult.
Reguleerin hääletugevust õpetajaarvutil.
Koolituse käigus arvestan, et töötan täiskasvanud inimestega, kes on tihti minu kolleegid. Püüan märgata õppijate õppevajadusi ja hea meelega vastan küsimustele, toetan minu õppijaid. Vajadusel küsin abi. Arvestan, et grupis osalejad austavad üksteist ja suhtlevad võrdsel tasemel.
Tean, et õhkkonda koolitusel mõjutavad erinevad faktorid: inimese vanus, rahvus, sugu ja haridus. Pööran tähelepanu inimeste arvule kursusel. Suuremas õpirühmas on õppeprotsess natuke aeglasem. Kontrollin grupi suurust. Igas rühmas on oma positiivsed küljed. Kui on suur grupp, siis on võimalus töötada rühmas, kus osalejad toetavad üksteist.
Vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomisel on mulle abiks minu koolitaja kogemus (alatest 2007.a-st).
Viide tõendus-materjalile
https://www.thinglink.com/scene/906898948533256195
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6QiS3cwdmJZMWtkeWM/view?usp=sharing
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6QieFNiQWt1S2JZSVE/view?usp=sharing
http://digiinfotehnoloogia.weebly.com/
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6QiS3cwdmJZMWtkeWM/view?usp=sharing
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6QieFNiQWt1S2JZSVE/view?usp=sharing
http://digiinfotehnoloogia.weebly.com/
2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajadusel muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Õpiprotsess on keeruline ja koosneb mitmest aspektist. See algab juba „ukse avamisest“ ja inimese jaoks peab olema tähtis reegel „siin ja praegu“. Aitan keskenduda ja õppeprotsessi siseneda.
Probleemid võivad olla erinevad: keskkond ei tööta; on aeglane interneti kiirus; inimesed sel päeval on väga väsinud, aga materjal on raske; õppijatel on aeglane töötempo või vastupidi õppijad on väga tublid, töötavad hästi ja tahavad veel uusi teadmisi.
Vaatamata sellele, et koolituskava on kinnitatud, koolituse eesmärgid on püstitatud ja õppijatele on neid tutvustatud, muudan vajadusel etappide järjestust ja töövorme.
Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et inimene tunneks rõõmu enda tehtud töö üle. Selleks peab tema töö olema tulemuslik ja ta peab teadma, kuidas ta saab oma töös uusi teadmisi kasutada. Täiskasvanud koolitaja on aktiivne kuulaja ja abistav juhendaja, õppijaid on ise õppeprotsessi juhtijad ning arvestavad üksteisega. Õppijad peavad tundma, et koolitaja on klassis, aga ta ei sega, ta toetab ja aitab. Vajadusel ma koordineerin ja parandan õppeprotsessi. Jälgin, et meil on järgmine etapp ja tegevus, mis on märgitud koolitusprogrammis. Iga tegevuse ja etapi lõpus peab õppijal olema positiivne reflektsioon. Arvestan õpperühma vajadusi.
Koolituse jooksul tulevad mõnikord uued ideed ja tekib soov neid praktikas kasutada.
Püüan kasutada erinevaid keskkondi eesmärgiga muuta õpiprotsessi huvitavamaks ja mitmekesisemaks.
Probleemid võivad olla erinevad: keskkond ei tööta; on aeglane interneti kiirus; inimesed sel päeval on väga väsinud, aga materjal on raske; õppijatel on aeglane töötempo või vastupidi õppijad on väga tublid, töötavad hästi ja tahavad veel uusi teadmisi.
Vaatamata sellele, et koolituskava on kinnitatud, koolituse eesmärgid on püstitatud ja õppijatele on neid tutvustatud, muudan vajadusel etappide järjestust ja töövorme.
Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et inimene tunneks rõõmu enda tehtud töö üle. Selleks peab tema töö olema tulemuslik ja ta peab teadma, kuidas ta saab oma töös uusi teadmisi kasutada. Täiskasvanud koolitaja on aktiivne kuulaja ja abistav juhendaja, õppijaid on ise õppeprotsessi juhtijad ning arvestavad üksteisega. Õppijad peavad tundma, et koolitaja on klassis, aga ta ei sega, ta toetab ja aitab. Vajadusel ma koordineerin ja parandan õppeprotsessi. Jälgin, et meil on järgmine etapp ja tegevus, mis on märgitud koolitusprogrammis. Iga tegevuse ja etapi lõpus peab õppijal olema positiivne reflektsioon. Arvestan õpperühma vajadusi.
Koolituse jooksul tulevad mõnikord uued ideed ja tekib soov neid praktikas kasutada.
Püüan kasutada erinevaid keskkondi eesmärgiga muuta õpiprotsessi huvitavamaks ja mitmekesisemaks.
Viide tõendus-materjalile
Erinevad keskkonnad minu töös:
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6Qid3c0TmNzZWhLQWc/view?usp=sharing
https://www.classtools.net/random-name-picker/20_CUdG5R
https://padlet.com/natalja456/6c3dy1k2k03v
https://drive.google.com/file/d/0B3J0SOhtd6Qid3c0TmNzZWhLQWc/view?usp=sharing
https://www.classtools.net/random-name-picker/20_CUdG5R
https://padlet.com/natalja456/6c3dy1k2k03v
2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Ma olen IKT-koolituse koolitaja ja koolitusel mul on väike grupp.
Kõigepealt püüan luua õppijate vahel usalduslikku sideme.
Jälgin seda, et igal osalejal on huvi toimuva ees, eesmärgid on selged ja kõik on tööprotsessis. Töötades grupis, olen „üks neist“, teen asju konkreetse grupi jaoks. Peale iga tööd teen analüüsi.
Arvan, et kõik grupitöö faasid on tähtsad: kujunemisfaas (esimene kohtumine, programmi ja eesmärkidega tutvumine), konfliktifaas (tutvumine, sõbralike ja usalduslike suhete loomine, grupis rollide määramine), ühtekuuluvuse faas (töö alustamine), koostöö faas (töö tegemine ja esitamine).
Püüan märgata õppijate vajadusi ja toetada neid. Konfliktifaasis korrigeerin, et kõikidel osalejatel on oma positiivne roll grupis (pahameelt ei ole vaja). Osaleja peab teadma, et mind huvitab tema arvamus ja ma kindlasti vaatan tema tööd ja annan tagasisidet. Arvan, et siin aitab mind minu koolitaja kogemus ja pedagoogiline haridus. Ma õpin koos oma õppijatega, tunnen huvi nende saavutuse ja tulemuse üle. Kui on vaja, otsin olenevalt olukorrast lahendust, teen kõike võimalikku, et muuta õppeprotsess paremaks ja saada häid tulemusi.
Ma olen IKT-koolituse koolitaja ja koolitusel mul on väike grupp.
Kõigepealt püüan luua õppijate vahel usalduslikku sideme.
Jälgin seda, et igal osalejal on huvi toimuva ees, eesmärgid on selged ja kõik on tööprotsessis. Töötades grupis, olen „üks neist“, teen asju konkreetse grupi jaoks. Peale iga tööd teen analüüsi.
Arvan, et kõik grupitöö faasid on tähtsad: kujunemisfaas (esimene kohtumine, programmi ja eesmärkidega tutvumine), konfliktifaas (tutvumine, sõbralike ja usalduslike suhete loomine, grupis rollide määramine), ühtekuuluvuse faas (töö alustamine), koostöö faas (töö tegemine ja esitamine).
Püüan märgata õppijate vajadusi ja toetada neid. Konfliktifaasis korrigeerin, et kõikidel osalejatel on oma positiivne roll grupis (pahameelt ei ole vaja). Osaleja peab teadma, et mind huvitab tema arvamus ja ma kindlasti vaatan tema tööd ja annan tagasisidet. Arvan, et siin aitab mind minu koolitaja kogemus ja pedagoogiline haridus. Ma õpin koos oma õppijatega, tunnen huvi nende saavutuse ja tulemuse üle. Kui on vaja, otsin olenevalt olukorrast lahendust, teen kõike võimalikku, et muuta õppeprotsess paremaks ja saada häid tulemusi.
Viide tõendus-materjalile
2.5 Hindab õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, valides sobivad hindamismeetodid.
Koolituse alguses ma seletan õppijatele õpieesmärki ja hindamiskriteeriume. Õppekäigus jälgin ülesannete täitmist, annan õppijatele toetavat tagasisidet. Minu tagasiside on alati positiivne ja kui on vaja, siis täpsustan, kuidas oli võimalik seda teismoodi teha. Kui on näha, et osalejatel on raskused ülesande valmistamisega, siis seletan veel ja toon näiteid. Sel juhul ma võin kulutada rohkem aega, aga tulemus peab olema seotud emotsiooni väärtustega „Ma sain seda ja teen!“. Inimene peab olema rahul, et ta sai aru ja ülesanne on tehtud. Sellest sõltub koolituse üldmulje ja osalejatel tekib soov seda kasutada tulevikus iseseisvalt.
Kui on suulised ülesanded, siis minu tagasiside on suuline. See võib olla hea sõna, grupi aplaus, žestid. Kui on kirjalikud ülesanded, siis tihti annan tagasisidet kirjalikult, näiteks e-posti teel, tabelis jne. Niisugune tagasiside annab õppijatele võimaluse iseseisvalt kontrollida, kas ülesanne on tehtud või ei ole.
Mõnikord palun ka õppijatel üksteisele tagasisidet anda.
Hindan iga täiskasvanud õppija tehtud tööd.
Viide tõendus-materjalile
https://docs.google.com/document/d/1lsDR8vwNhmlXOyAUc30QgkJQp2-G0mkFFPxcjV3HP6E/edit?usp=sharing
Koolituse alguses ma seletan õppijatele õpieesmärki ja hindamiskriteeriume. Õppekäigus jälgin ülesannete täitmist, annan õppijatele toetavat tagasisidet. Minu tagasiside on alati positiivne ja kui on vaja, siis täpsustan, kuidas oli võimalik seda teismoodi teha. Kui on näha, et osalejatel on raskused ülesande valmistamisega, siis seletan veel ja toon näiteid. Sel juhul ma võin kulutada rohkem aega, aga tulemus peab olema seotud emotsiooni väärtustega „Ma sain seda ja teen!“. Inimene peab olema rahul, et ta sai aru ja ülesanne on tehtud. Sellest sõltub koolituse üldmulje ja osalejatel tekib soov seda kasutada tulevikus iseseisvalt.
Kui on suulised ülesanded, siis minu tagasiside on suuline. See võib olla hea sõna, grupi aplaus, žestid. Kui on kirjalikud ülesanded, siis tihti annan tagasisidet kirjalikult, näiteks e-posti teel, tabelis jne. Niisugune tagasiside annab õppijatele võimaluse iseseisvalt kontrollida, kas ülesanne on tehtud või ei ole.
Mõnikord palun ka õppijatel üksteisele tagasisidet anda.
Hindan iga täiskasvanud õppija tehtud tööd.
Viide tõendus-materjalile
https://docs.google.com/document/d/1lsDR8vwNhmlXOyAUc30QgkJQp2-G0mkFFPxcjV3HP6E/edit?usp=sharing